Kas saaksime mõne asjaga kergemini ühele poole, kui reageeriksime teisiti, muudaksime mõtlemist, muudaksime sõnastust?
Inimese stressitaju määrab suhtumise olukorda. Samas situatsioonis jääb üks kõigutamatult rahulikuks ja teise jaoks on olukord ääretult närvesööv. Viimasel juhul tajub inimene, et talle esitatud nõudmised ületavad tema võime sellega toime tulla.
Meie taju ja tõlgendus asjadest on ühest küljest edasiviiv jõud, sest mõnikord võib stressi taju toimida hoiatussüsteemina, mis meid kaitseb, samas võib tõlgendus olla ka ülemäära kriitiline ja viia põhjendamatute järeldusteni sündmuste või inimtegevuste suhtes. Tulemuseks on negatiivsete mõtete jada, mis teeb õnnetuks, õõnestab enesekindlust ja muudab stressi sügavamaks.
Väga harva on tekib stress vaid ühest stressorist, pigem on see ikka kuhjuv ja kogunev protsess, kuni punktini, kus keha ja teadvus pole enam valmis rünnakule vastu hakkama ja maad võtab pidev ärevustunne.
Samas stress on kaasaegse elu koostisosa. See, kuidas me raskusi näeme ja neist mõtleme, määrab, kui efektiivselt me nendega toime tuleme. Kontrollimatu stress hakkab kasvama, kui negatiivsed tõlgendused üksteise otsa kuhjuvad. See on vastureaktsioon liigsele pingele, meile pandud nõudmistele. Tõlgenduse juur on, kuidas me tajume, sest sündmused või situatsioonid ise pole stressitekitavad.
Oluline on asuda tegutsema ja vaadata üle oma elustiil. Mida sa sealt leiad?
- kiirustamine, tormamine, kõigi jaoks kättesaadav olemine
- mitme töö tegemine üheaegselt
- pausideta töötamine, töö koju kaasa võtmine
- pole aega sportlikuks tegevuseks ja lõõgastumiseks
Oluline on arvestada keha ja teadvuse tasakaalu, sest su keha on nagu keemialabor, kus anumates ja anumate vahel pulbitsevad – ringlevad erinevad keemilised vedelikud ning laborandiks on sinu aju, kes seda kõike normaalse tööprotsessi ja katsetuste käigus peaks ohjama püüdes turvalisust jälgida ja plahvatusi vältida.
Stressi kõrgepinge käes kannatava inimese veres ringleb palju rohkem stressihormoone ( adrenaliini ja kortisooli), kui tavalise pingega elava inimese veres. Iga kord kui tajud “ohtu” vajutad nuppu, mis lisab vereringesse uue koguse stressihormoone ja saadad tegevuskäsu ajukeskustesse, mis tegelevad hirmu ja meeleoluseisunditega, mõtted ja kehakeel muutuvad vastavalt. Kui jõuad staadiumisse, kus sa ei saa enam muutustega hakkama, maksavad nii keha kui vaim sellele lõivu.
Stressis inimese teadvuses mängivad kaks jõudu:
- ohuolukorra teadvustus, hirm kaotada kontrolli
- uskumus, et sa ei tule ohuga toime
Stress käivitab keha loomuliku häiresüsteemi: võitle või põgene.
Kuidas olla vaba ärevusest, hirmust, vihast? Stressitsüklis saab kõik alguse sinu mõtetest. Mõtted kutsuvad esile tunded, emotsioonid -> käitumise. Oluline on sinu tõlgendus sellest, mis sinuga juhtub, mitte see, mis sinuga juhtub. Mõtted vastutavad emotsioonide eest, mis mõjutavad sinu füsioloogiat. Emotsioone kutsub esile tähendus, mille sa situatsioonidele ja inimestele annad. Sellest tulenevalt sa kas oled kontrollipositsioonil oma eluettevõttes või mitte.
- MUUDA REAKTSIOONI (kohane – muuda mõtlemist: olen niikuinii liiklusummikus, ongi hea, võtan siis audioõpiku ja õpin inglise keelt, lepi – muuda suhtumist: elus on asju, mis lihtsalt on nii nagu nad on)
- MUUDA SITUATSIOONI (väldi– harjuta EI ütlema, muuda– marsruuti, rutiini, harjumust)
Kui teeme aeroobseid harjutusi, jookseme, sõidame rattaga, ujume, kõnnime kiiresti, siis samaaegselt südametreeningu ja vererõhu alanemisega, surub kiirenev südametegevus verd teistesse kehaosadesse nagu käed ja jalad ning see vähendab stressihormoonide ja keemiliste ainete kontsentratsiooni veres. Kui stressihormoonid meie sisse jäävad, põhjustavad need meile veel rohkem negatiivseid mõtteid ja röövivad rõõmu.
Aeroobsed harjutused mõjuvad aju, mis toodab neurotransmittereid, mis tõstavad tuju ja tekitavad rõõmutunde. Harjutused aitavad kaasa ka beeta-endorfiinide tootmise kasvule. Need loomulikud morfiinid mõjutavad stressikeemiat, parandavad tuju, muudavad energilisemaks ja optimistlikumaks. Lisaks kasvavad trenni tehes mäluga seotud aju piirkonnas ajurakud ja seepärast paraneb õpivõime.
