Lapsepõlves oli mu kodu lähedal parkmetsas populaarne laste kelgumägi. Tegemist oli metsas ühe loodusliku laia nõlvaga männipuude vahel. Lisaks laiale, lumisele ja turvalisele alale oli selle kõrval ka üks kitsam rada, mis oli pisut järsem ja ohtlikum, sest see muutus kuidagi jäärajaks ja neil, kes kiire hoo sisse said õnnestus pikk liug, mis lisas põnevust sellega, et lõpuosas läks tee kahe männi (nagu väravate) vahelt läbi. Nii läksid sellele rajale julgemad ja osavamad, sest polnud teada, kas õnnestub liug kahe puu vahelt läbi juhtida või pöördub kelk ära ja satud puu pihta.
Too kahe puu vahelt läbi liuglemine nõudis mitte ainult julgust rajale minna, oskust kelku juhtida vaid ka tahtejõudu liu lõpuni keskendunud tähelepanu hoida. Tahtejõust tahangi selles loos rääkida.
Just tahtejõud on see liim, mis hoiab koos teisi oskusi ja omadusi, et neid rakendada ja edukas olla. Millegipärast on inimeste seas palju kuulda arvamuseavaldust “minul tahtejõudu ei ole”. USA psühholoogide liit korraldab riigis juba 2007. aastast alates stressi taseme uuringuid ja 2011.a uurimuses nimetas 27% inimestest, et nende elu oleks kindlasti parem, kui neil oleks tahtejõudu. Uskumus, et tahtejõudu ei ole on muidugi liialdatud. Tahtejõud on kõigil olemas, küll aga seda kas ei rakendata efektiivselt või kurnatakse ta hoopis välja.
Roy Baumeister, üks mainekamaid tahtejõu uurijaid on võrrelnud tahtejõudu lihasega, mida saab treenida ja mis ülepingutuse korral väsib ja vajab taastumiseks aega.
Tulles tagasi liulaskmise juurde, siis igapäevaselt paljude erinevate ülesannete vahel tihedas ajakavas pingutav töötaja või juht on samuti nagu liurajal, hoog on sees ja nüüd tuleb tähelepanelikult jälgida, et tööd saaks tehtud, küsimused vastatud, asjad otsustatud. Päeva edenedes tähelepanu väsib, keskendumine muutub üha raskemaks ja õhtu saabudes on saabunud ka otsustamisväsimus. Pea sumiseb väsimusest, pingest, paljust suhtlemisest, otsuseid tehakse nüüd kiiresti ja pealiskaudselt või lükatakse edasi või lüüakse käega, sest tahtejõud süvenemiseks on otsas. Liurajal on see kahe puu vahelt läbi sõitmise hetk, raja lõpus. Läbi, pihta, mööda, … oleneb kuidas tahtejõudu tähelepanu keskendamiseks järel on.
Et tahtejõudu omada, tuleb teda kõigepealt kasutada! Pikemas perspektiivis toob enesekontrolli harjutamine kaasa tahtejõu tugevnemise. Alusta pisiülesannetest: jälgi oma rühti, parasiitsõnu kõnes või ava uksi vasaku käega, kõik see toob kaasa enda jälgimise harjumuse, tekib distsipliin ja kasvab tahtejõud ka muudes asjades.
Tahtejõud on:
- inimese võime muuta ennast
- võime vastu panna hetke kiusatustele, et saavutada kaugemaid eesmärke.
- võime üle saada ebasoovitavast mõttest, tundest või impulsist
- võime rakendada vaos hoitud käitumisstiili emotsionaalse käitumisstiili asemel
- teadlik, pingutuseta eneseregulatsioon
5 kasulikku nõuannet tahtejõu kasvatajale.
Klikka avamiseks +
- kas asjad tunduvad tülikamatena kui peaks
- kas elul on „volüüm“ põhjas, tajud kõike tugevamalt
- kas on raske teha lihtsat valikut
- kas on vastumeelne langetada mõnd otsust, teostada end vaimselt või füüsiliselt
Kurnatud oleku ajal teeb frustratsioon rohkem vaeva. Kannatab võime olla õiglane ja teha tasakaalustatud otsuseid. Suureneb tung jääda olemasoleva juurde, vastumeelsus teha kompromisse.
Hoidu siduvatest otsustest, kui energia on madalal, kuna kipud eelistama lühiajalise kasu ja pikaajalise kuluga variante. Lausu kõva häälega oma otsuse põhjused ja kuula, kas need kõlavad arukalt.
Anna kehale toitu (glükoos, proteiin), oota pool tundi ja siis ei tundu otsustamine enam nii raske.
Puhanud tahe on tugevam tahe. Uni on oluline!
Rutiin tugevdab halbu harjumusi. Muuda rutiini. Sõida tööle teist teed mööda, mine tööpausi ajal õue jalutama.
