Supervisioon õpetajatele – selgus, loovus, uued ideed.

/, supervisioon/Supervisioon õpetajatele – selgus, loovus, uued ideed.

Supervisioon õpetajatele – selgus, loovus, uued ideed.

Õppimine ja enesearendamine on tänapäeva õpetaja pärisosa. Palju on räägitud sellestki, et õpilasi on pädev juhendama ja õpetama inimene, kes peale professionaalsete oskuste tunneb iseennast kõigi oma tugevate ja arendamist vajavate külgedega, oskab analüüsida oma käitumist õpilastega ja kolleegidega ja on lihtsalt rõõmus inimene. Seda kõike arvesse võttes on õpetajatele mõeldud täiendkoolituste kõrval kindla koha sisse võtnud supervisioon…

…ehk töönõustamine, mis toimib teatud mõttes õpetajate tugisüsteemina. Mõned koolijuhid seovad koolituse supervisiooniga, mis võib olla koolituse üks osa või jätk sellele.

Alljärgnevas leiate vastuseid enamlevinud küsimustele supervisiooni kohta.

Vastus avaneb küsimusel klikkides:
Supervisioon on professionaalse superviisoriga koos aja võtmine selleks, et saavutada suurem selgus oma tööeesmärkides ja leida parimad vahendid nende saavutamiseks. See on võimalus oma töö ülevaatamiseks ja arutlemiseks, kuidas saaks seda teha paremini. Tulemusteks on läbipõlemise ennetamine, professionaalse kompetentsuse suurenemine, omavahelise koostöö paranemine, probleemide konstruktiivsem lahendamine ja lõpptulemusena kooli eesmärkide tõhusam saavutamine.
Supervisioon on mõeldud eelkõige inimestega töötavatele professionaalidele – neile, kes kasutavad oma isiksust tööriistana teiste inimeste õpetamiseks, arendamiseks ja mõjutamiseks. Töönõustamist rakendatakse peamiselt hariduses, sotsiaaltöös ja meditsiinis vajalike professionaalsete oskuste ja suhtlemisvilumuse parandamiseks.
Supervisioon võib toimuda vastavalt vajadusele grupis või individuaalselt. Peamiseks eduteguriks on supervisioonide regulaarsus, st. nende toimumine pikema ajalõigu ulatuses.

Näide: Tapa Erikoolis, Kaagvere Erikoolis ja Vaeküla Koolis on käimas 1,5 aasta pikkune supervisiooniprogramm eesmärgiga töötada välja riskilastega töötavate tugispetsialistide ja õpetajate tööpingetega toimetuleku süsteem.
Valga Gümnaasiumis algavad regulaarsed supervisioonid õppeaasta algusest kuni kevadeni.

Superviisor on mitmekülgse ettevalmistusega sertifitseeritud professionaal, kelle ülesanne on
korraldada supervisiooni protsessi, pakkudes meetodeid ja vahendeid valitud eesmärkide saavutamiseks. Oluline on tema sõltumatu ja neutraalne positsioon. Mõnes mõttes võib superviisorit võrrelda ämmaemandaga, kes hõlbustab ja toetab uute arusaamade ja lahenduste sündi. Head superviisorid armastavad inimesi, on neist ja nende arengust huvitatud ja usuvad nende varjatud ressurssidesse. Nad aitavad parimal välja tulla.
Supervisioon erineb koolitusest peamiselt selle poolest, et on võimalus keskenduda kooli või õpetajate konkreetsetele vajadustele ja eesmärkidele, st. töötatakse nende teemade ja küsimustega, mis on õpetajale või õpetajate grupile just praegu oluline ja tähtis. Supervisioonis niivõrd ei õpetata ega jagata teadmisi nagu klassikalises koolituses, vaid aidatakse peamiselt õpetajate sisemisel tarkusel ja lahendustel esile tulla. Samas jagab ka superviisor vajadusel oma ideid ja kogemusi või põimib supervisiooni koolituslike elementidega.
Individuaalsupervisiooni võiks teatud reservatsioonidega nimetada ka individuaalkoolituseks, kus superviseeritav tõstatab teema või küsimuse, millele superviisori juhendamisel otsitakse vastust.
Superviisori ülesanne on olla eesmärkide saavutamisele suunatud tööprotsessi suunaja ja küsimuste abil juhendaja. Pikemaaegne regulaarne töö võimaldab jõuda soovitud positiivsete muutusteni.
Sageli on näha esimesi reaalseid tulemusi juba mõne kuu möödudes.
  • Millised on minu ja meie ühised jõuvarud ja oskused ja kuidas neid veelgi otstarbekamalt rakendada?
  • Mis kellelgi hästi õnnestub ja kuidas neid oskusi üksteiselt õppida?
  • Mis on meie saavutused ja kuhu siit edasi minna?
  • Kuidas tunda oma tööst rohkem rõõmu, kuidas hoida silmad rohkem säramas?
  • Kuidas hoiduda läbipõlemisest ja säilitada positiivne energia sügisest kevadeni?
  • Millised võiksid olla uued lahendused keerukamatele, korduma kippuvatele tööolukordadele?
  • Kuidas vähendada tööpingeid?
  • Kuidas luua kollektiivis positiivsemat õhkkonda?
  • Kuidas ehitada üles üksteist väärtustavat ja tunnustavat suhtluskultuuri?
  • Kuidas õppida üksteiselt tööd kergendavaid nippe ja üle võtta parimaid praktikaid?
  • Kuidas näha, väärtustada ja rakendada erinevustes peituvaid ressursse?
  • Kuidas püstitada endale motiveerivat arenguplaani ja seda ellu viia?
Abiks on kindlasti see, kui kooli juht või juhtkond on kogenud ise selle kasulikkust. Vaja on uskuda meetodisse, usaldada superviisorit ja seda, et positiivsed ja soovitud tulemused avalduvad pikema ajalõigu järel.

Aitab juhtkonna ja õpetajate omavaheline avatud ja usalduslik suhe.
Selle puudumisel ei taha õpetajad oma tööga seotud raskustest või probleemidest rääkida ei kolleegidele ega juhtkonnale. Kartes negatiivseid hinnanguid hoitakse enesekaitseks ees „vapra jänese“ mask.

Õpetajad näevad sageli end palju rohkem iseseisva spetsialisti kui meeskonnaliikme rollis.
Usutakse, et igaüks peab ise oma tööga hakkama saama ja tihti puudub kolleegidelt väärtusliku abi saamise kogemus.
Grupisupervisioonis saavad õpetajad tunnetada end meeskonnaliikmena, jagada teistele ja saada tööd rikastavaid ideid ja kogemusi.
Superviisor juhendab tööprotsessi, hoides arutelu konstruktiivsena, mis võimaldab leida uusi ja paremaid lahendusi ka näiteks õpilastega esilekerkinud probleemidele.

Takistuseks on sageli aja leidmine. Küsitakse: „Kas me peame omast ajast veel kooli jääma, peale tunde? Mina ei saa, vaja koju minna.“
Tavaliselt kaovad need vastuväited esimeste positiivsete supervisioonikogemustega. Leitakse, et need mõned tunnid on väärtuslik ja vajalik investeering. Siin aitab ka oma ajakasutuse ülevaatamine ühe teemana supervisiooniseansil.

Hea ja suurepärane õpetaja on ise eluaegne õpilane ja huvitatud enese jätkuvast arendamisest. Supervisioonis osalenute sõnul on üheks suureks lisaväärtuseks isikliku elu kvaliteedi paranemine.

Õpetaja esmane meetod klassiruumis on tema isiksus, et ta mõjutab õpilasi eelkõige oma isiksusega. Ta pole vaid ainealaste teadmiste edasiandja vaid eeskujuks oma väärtuste ja probleemsetes olukordades käitumise oskustega.

Oma kogemuste põhjal võime väita, et supervisioonides kasvav selgus, loovus ja uued ideed on suureks kasuks ja avaldavad positiivset mõju ka õpetaja isiklikule elule.

Teadvustades selgelt oma õnnestumiste ja ebaõnnestumiste põhjuseid, saavad õpetajad jõudu juurde tegemaks rohkem oma töös õnnestumistele viivaid tegevusi. Õnnestumised ja head tulemused võimaldavad kogeda oma tööst rõõmu. Õpetaja „tööriistakast“ rikastub õpilase arengu saavutamiseks vajalike kogemuste ja meetodite omavahelise jagamisega.

Paraneb kõigi heaolule tähtis tööõhkkond, kui igaüks hakkab andma selleks rohkem oma positiivset panust.

Õpetajad saavad juurde enesekindlust ja omandavad võtteid õppetöö häirijatega toimetulekuks. Levinud on arusaam, et supervisiooni vajavad vaid erivajadustega õpilaste õpetajad. Aga tegelikult teame ju kõik, et iga laps on eriline: klassis on nii tarku ja andekaid kui ka neid, kes ei hakka silma ei hea ega halva käitumisega. Õpetaja võiks leida aega ka nendega individuaalselt tegeleda. Supervisioonis saab just selliseid küsimusi läbi mõelda ja ette valmistada. Samuti teha eeltööd tulemuslike arenguvestluste pidamiseks.

Staažika ja kogenud õpetaja kasu võib olla oma stampide ja väljakujunenud harjumuste märkamine ja võimalus nende revideerimiseks ning vajadusel uute ja tulemuslikematega asendamiseks.

Tõhustub koostöö õpilastega. Oleme kogenud, et kui õpetajad mõtlevad supervisioonis läbi ja valmistavad ette erinevaid õpilaste kaasamise viise ja neid edukalt rakendavad, näiteks kaasates õpilasi klassi reegleid ja kokkuleppeid koostama, siis on õpilased järjest enam motiveeritud õppeprotsessis osalema.

Õpetajad kurtsid stressi ja pahameele üle, mis tekib üksteise negatiivse tagarääkimise tulemusel. Arutelus selgus, et see ei meeldinud kellelegi, kuid oli justkui iseenesest kujunenud omavahelise suhtlemiskultuuri normiks. Küsides, mida võiks selle asemel teha, mis oleks uus ja positiivne eesmärk, saime järgnevaid vastuseid:

• leppida kokku, et kui midagi on öelda, teeme seda otse sellele inimesele
• vigade kritiseerimise asemel võiksime üksteisest ka midagi positiivset rääkida
• hakkame märkama rohkem üksteises head ja väärtuslikku ja seda otse väljendama
• naeratame üksteisele, aga oleme samas ausad ja avatud
• korraldame ühisüritusi, et näha üksteist uue nurga alt

Sellele järgnevalt arutlesime selle üle, et mis nende eesmärkide poole liikumisega muutub ja
mis kasu suhtlemiskultuuri muutmine endaga kaasa toob.
Samal sessioonil harjutasime kohe ka mõningaid eesmärkidega seotud praktilisi oskusi.
Vaatasime ka ettepoole ja koostasime väikese naljaka juhendi, mida teha kui keegi vanasse harjumuslikku rööpasse tagasi loksub. Lepiti kokku anda üksteisele tagasisidet vormis:
„ Sina oled nüüd küll uues rööpas, braavo“ või „Kuule, sa loksud jälle vanas rööpas!“
Nii et supervisioonis saab ka nalja ja naerdakse ja nii tuleb soovitud muutus kergemini.

Supervisioon aitab õpetajal leida ja usaldada rohkem oma sisemist tarkust. See on suurepärane võimalus luua paremat kooli meie õpilastele.

Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu liikmed,
Sigrid Melts, Rocca al Mare Kooli õpetaja, superviisor/coach
Kaupo Saue, superviisor

By |2017-08-20T20:55:38+00:00detsember 9th, 2012|Juhtimine, supervisioon|

About the Author: